| Infot lemmikute pidajaile: |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
| Kääbusküülikud |
| Kääbusküülikud sobivad hästi lemmikuteks oma väikese kasvu tõttu,nad kohanevad uute tingimustega ja kohaga ruttu. |
|
Neid peetakse vaikseteks, armsateks loomadeks, seda nad enamuse ajast ongi ,aga ka neile meeldib vahel pahandusi teha |
| asju närida ( juhtmeid ,toataimi ) ja ringi kalpsata.Vahel võivad olla nad aga väga julged kui neil tuleb oma pesa kaitsta |
| mõne muu lemmiku eest ( koer, kass). Nad on ka väga uudishimulikud ja uurivad uut ümbrust suure huviga kartmata |
| ,et seal võik mingit ohtu olla. Kui Teil on juba peres kass või koer saab uut pereliiget küülikut temaga sõbraks harjutada |
| ,selleks tuleks hoida küülik algul puuris ja lasta oma lemmikul teda läbi puuri nuusutada ,hiljem võtta küülik kätte ja |
| lasta koeral /kassil temaga tutvust teha, vaikelt harjutades saavad varsti nad omavahel läbi ja võivad isegi koos mängida. |
|
| Kääbus päss |
| Kõige väiksem pässküülik. Kõrvad on neil sündides püsti ,alla hakkavad nad langema 1-2 kuuselt, |
| harva ka 3 kuuselt. Kääbus pässide kaal Euroopa standardi järgi on 1,3 -2 kg ,ideaalne kaal näitusel |
| 10 punkti saamiseks on 1,5-1,8 kg . Ideaalne kõrvade pikkus 21- 28 cm ,Värvivalik mitmekesine. |
| Kääbus pässid on oma väikse kasvu ja lontis kõrvadega väga hinnatud lemmikloomad . |
![]() |
| Lõvilakk |
| Lõvilakk on kõige levinum kääbusküüliku tõug, kaela ümber lõvilakka meenutav krae, kõrvad lühikesed |
| ja paksud, värvivalik mitmekesine, kaal 1,5-1,8 kg. Lõvilakal on Mm või MM lakageen. |
| Tähendused: M-lakaga ja m-lakata. Lõvilaka poegadel võib esineda: |
| 1) mm- ühekordse lakageeniga (täiskasvanuna võib laka kaotada karvavahetusel) |
| 2) Mm- kahekordse lakageeniga (täiskasvanuna jääb nendel tugev lakk ja seelik alles), |
| 3) MM teddy -kahekordse lakageeniga, mis võib lisada ka ülekeha pikema karva/villa , |
| kes täiskasvanuna sarnaneb angoora küülikule). Lemmikuna väga levinud tõug. |
![]() |
| Värviline kääbusküülik |
| Värviline kääbusküülik on kõige väikseim kääbusküüliku tõug, tema pea ja keha on ümmargused, |
| silmad suured ja kõrvad väga väiksed ,Euroopa standardi järgi on ideaal kõrvade pikkus |
| 5-6 cm . Suureks veaks loetakse kui kõrvade pikkus jääb alla 4,5 cm või üle 7 cm. |
| Värvilise kääbusküüliku kaal jääb Euroopa standardi järgi 0,9- 1,6 kg vahele, ideaalne kaal mille |
| eest näitusel antakse maksimum 10 punkti on 1,0- 1,3 kg. Värvivalik on mittmekesine. |
| Oma väikse kasvu ja pisikeste kõrvade tõttu sobivad väga hästi lemmikloomadeks . |
| Värvilise kääbusküüliku pesakonda võib aegajalt sündida ka fuchs karvaga poegi , kes on siis pikakarvaline. |
![]() |
| Kääbus rex |
| Kääbus rex ,selle tõu eripära on hästi lühike, tihe ja sametine karv . Täiskasvanuna kaaluvad |
| kääbus reksid 1,2- 1,4 kg, nende kõrvade pikkus 6 - 7 cm ning nende pea ja keha on natuke pikklikum |
| kui Hermeliinidel .Värvivalik ulatub 30 värvivariandini. Oma pehme sametise karva ja väikse kasvu tõttu |
| sobivad nad hästi lemmikuks ning ta sobib ka neile kellel on esinenud allergiat karvade vastu. |
![]() |
| Puur ja Tarvikud |
| Piisav puuri suurus kahele küülikule on 150*50*60 ,seda juhul kui lasete neid igapäev lahtiselt joosta ja vabalt liikuda. |
| Puuri juurde lisaks võib neile panna aediku ( kutsikate aedik ) ja sinna panna vaip , et neil rohkem jooksu ruumi oleks . |
| Eelistatav on puur mida saab eest avada, et küülik saaks võimalusel ise puurist sisse välja käija, pealt avanevast puurist |
| peaksite küülikut ise välja- sisse tõstma. Küülikule on kindlasti puuri vaja joogipudelit, heinasõime ( et heina ei tallaks) |
| ja toidukaussi ( mitte plastmassist, sest siis närib küülik selle puruks). Puuris võib olla ka pesakast ( poegade tarvis) või |
| kui küülik tahab peitu minna, samas ei ole see vajalik sest nii võivad nad araks minna ,kui koguaeg ennast ära peidavad. |
| Parim koht puurile on vaikne nurgake ,kust küülik saaks toas toimuvat pere elu jälgida. Parim koht puurile on põrandal, |
| siis saab küüliku puuri ust vahepeal avada ja ta saab ise sealt sisse ja välja käija. Puur peab olema kaitstud otsese |
| päikese eest,et ei tekiks ülekuumenemist ,samas ei tohi olla ta ka tuuletõmmbe käes. Allapanu tuleks vahetada kolme |
| nelja päeva tagant siis ei hakka ta lõhnama. Puuri võib loputada sooja veega ja kui on väga määrdunud siis võib |
| pesemisel kasutada ka nõudepesuvahendit . |
![]() |
| Küüliku uude koju viimisel..... |
| Kui on vaja küülikut tõsta siis asetage üks käsi esikäppade tagant rindkerele toeks ja teine käsi toetada tagumiku alt. |
| Süles hoidke teda enda lähedal siis on küülikul kindlam tunne ja ta ei hakka rabelema.Teda võib ka tõsta ühe käega |
| turjast ja teise käega kõhualt, aga kunagi ei tohi küülikut kõrvadest, sest siis tunneb küülik ennast solvatuna. Õpetage |
| ka oma lapsi küülikut tõstma .Uude koju viies võtab vähemalt nädal aega ennem kui küülik on täiesti harjunud uue |
| kodu ja omanikega. Laske tal rahulikult tutvuda oma puuriga, uute lõhnadega ja uute omanikega,selleks pange talle |
| oma käsi puuri ,et ta saaks seda nuusutada ,pakkuge talle maiustusi ja silitage teda. Kui küülik on juba harjunud |
| teie lõhnaga ja ei karda teid enam siis laske tal tutvuda ka oma elamispinnaga, selleks tehke puuri uks lahti ja |
| oodake las ta ise tuleb sealt välja ümbrust uudistama, nii saab ta ka selgeks puurist sisse ja välja käimise. |
![]() |
| Potil käimine |
| Kõigepealt kui olete küüliku puuri pannud vaadake kuhu puuri nurka ta asjal käima hakkab ja alles siis pange talle sinna |
| pissinurk, kui ta peaks nurka muutma siis pange ka pissinurk ringi ja korjake sinna pissinurga sisse tema pabulad ja |
| märg allapanu,et pissipotil oleks pissilõhn juures. Küülikupoeg õpib üsna ruttu potil käimise, peate ainult algul natuke |
| vaeva nägema ja tema pabulad algul ise sinna sisse korjama, ning ülejäänud puuri esimestel päevadel puhas hoidma. |
| Küülik on puhas loom, ta teeb oma häda alati ühte kohta, ta peab ainult uues kodus selle koha leidma kuhu oma häda |
| teha. Kui lasete oma lemmiku tuppa jooksma siis jätke puuri uks lahti nii saab küülik vajadusel puuris hädal käija. |
| Emasel küülikul võib tekkida innaajal oma puur sassi ajada ,ka pissinurk kraabitakse laiali ,soovitame selleks ajaks pissipott |
| selleks ajaks ära nurgast üldse võtta ja panna tagasi kui tal on innaaeg läbi . |
|
| Toitmine |
| küülikute põhiline toit on hein ja vesi ,neid peaks küülikul olema alati vabalt saadaval,lisaks veel kuivtoidu krõbinad . |
| Kuivtoidusegudeks müüiakse lemmiklooma poodides segusid mis sisaldavad kõiki vajalikke toit- ja mineraalaineid. |
| Tuleb siiski jälgida ,et küülikutele ostetavates segudes poleks liiga palju pähkleid ja päevalilleseemneid. Vahest võib |
| lemmikutele anda ka õuna, porgandit, salatit, hiina- või lillkapsast, kuid mitte liiga palju korraga .Küülikutele ei tohi |
| anda toorset kartulit ega idudega kartulit, kuna need on mürgised. Neile võib korjata värsket rohtu ( kuiva ilmaga), |
| vihmamärga ega hommikukastest rohtu neile anda ei või, sest liiga märga rohtu süüies võib neil kõht lahti minna. |
| Hammaste kulutamiseks on soovitav neile anda kõva leiba( mitte hallitanud ) ja lehtpuuoksi nendeks sobivad oksad |
| on õunapuul, lepal, pajul, kasel. |
| Vanus ja sugu |
| Küülikud elavad keskmiselt 6- 8 aastat ,kuid on ka 12 aastaseid küülikuid. Suguküpseks saavad kääbusküülikud üsna |
| varakult 3-4 kuuselt, kuid paaritusiga on neil alates 5- 6 kuust, selleks ajaks on nad saavutanud tõule vastava kaalu. |
| Pojad võõrutatakse 5 nädalaselt,siis nad on piisavalt arenenud, et tulla ise toime. Sööma hakkavad nad ema kõrvalt |
| juba kahe nädalaselt, proovides vaikselt heina nosida ja kolme nädalaselt söövad nad ema kõrvalt piimale lisaks |
| krõbinaid ning proovivad ka vett juua. Algajatel on raske väikeste küülikute sugu määrata .Soo määramise kohta |
| vaadake infot - küülikute hoolduses , seal on kirjas kuidas seda uurida ja on ka pildid lisatud soo määramise kohta. |
![]() |
| Küülikuga õue |
| Kääbusküülikutega saab ka õues jalutada ,selleks on müügil neile mõeldud traksid, nendega tuleks küülikut jalutama |
| õpetada üsna varakult, sest siis nad harjuvad rutem nendega õues käima . Teine võimalus on teha neile õue jalutus aiad. |
| Jalutus aed peaks olema üleni võrgust ( ka alt), et küülik ennast sealt välja ei kaevaks ja ära ei kaoks. Seal aias peaks |
| olema ka kast või varjualune, et küülik saaks vajadusel päikse eest varju minna. Õue jalutama ei soovitaks küülikut viia |
| vihmaga ja ka kohe peale vihma, sest siis on rohi märg ja küülik teeb ennast siis märjaks ja võib ta külmetuda. |
![]() |
| Küülikute üldine tervishoid. |
| Küüned- harilikult pole vaja küüsi lõigata ,kui nad saavad liikuda kõvasel pinnal . Kui aga pole piisavalt kõval |
| pinnal liikumist et küüned kuluks siis tuleb neid tangidega lõigata 0,5 cm kauguselt küünelihast , kui küüned on heledad |
| paistab küüneliha roosakas toon läbi kui aga mustad siis on natuke raskem arusaada kui kaugel täpselt küüneliha asub |
| ,kui ise seda teha ei julge pöörduga loomaarsti poole. |
| Hambad - küülikute hambad võivad pikaks kasvada valehambumuse tõttu siis küülik ei saa ise neid kulutada . |
| Tuleks lasta hambaid kord aastas kontrollida, vajadusel lõigata ,kui neil on hambad liiga pikad ei söö nad korralikult . |
| Küülikute hambad võivad kasvada kuni 12,5 cm aastas ,õige hambumuse korral kulutab küülik ise oma hambaid . |
| Vaksineerimine - küülikut vaksineeritakse Müksomatoosi vastu mis on eluohtlik haigus ja seda levitavad kevadel |
| lendavad putukad .Nii võib toas elav küülik ka selle haiguse saada ilma ,et ta ise teiste küülikutega kokku puutub . |
| Vaksineeritakse kord aastas ,igal kevadel enne lendavate putukate ärkamist märts-aprill . Kui ilmnevad kuskil |
| haigus kolded soovitaks oma küülikut vaksineerida kaks korda aastas( poole aastase vahega ) siis ka kord sügisel . |
| Küülik sööb oma junne- See on täiesti normaalne nähtus ja küülikule vajalik toitainete omastamiserks. Küüliku sooltes |
| valmisavad kasulikud bakterid teatud valkusi ja need valgud omakorda soodustavad seedimist. Toit läheb aga kahjuks |
| liiga ruttu loomakese peensoolde ,et toitained ei jõua verre imenduda vaid tulevad väljaheidetega välja seepärast sööbki |
| küülik oma junne aegajalt ,et seda uuesti seedida ja toitained kätte saada . |
![]() |
| Vihjeid küülikute kehakeele kohta . |
| Hüppamine- on märk puhtast rõõmust ja õnnest |
| Mängimine- küülikutele meeldib asju tõmmata ja tõugata , jooksevad nagu hullud mööda maja ringi ja hüppavad igalepoole . |
| Lakkumine- lakkumise ja näkitsemisega näitab küülik oma kiindumust . |
| Toksab ninaga - tervitab ja kutsub mängima . |
| Magab tagumised jalad välja sirutatult - küülik puhkab ,on lõõgastunud või jahutab ennast põrandal . |
| Tagakäppadel püsti- kui küülikud tõusevad tagakäppadele püsti on nad uudishimulikud . |
| Röhatus või vali urisemine- küülik on vihane ja ettevaatust võib hammustada . |
| Kriiskav karje - kui tal on valus . |
| Jalgadega trampimine- kui küülik on vihane või hirmunud ja hoiatab . |
| Käppadega või ninaga eemale tõikamine - tähendab oled tal ees . |
| Hammustamine - kui neid segatakse või neil on hirm ,teinekord kaitsevad nad oma teritooriumi ,neile ei meeldi kui asju ringi tõstetakse |
| Sirtsutamine - kastreerimata isased märgistavad oma teritooriumi kui tuleb juurde teine küülik või tunnevad uusi lõhnu mis häirivad . |
| Lõuaga nühkimine- küülikud märgistavad nühkides ka endale kuuluvaid asju |
| Tiirutab su jalgade ümber - küülik on kiindunud peremehesse . |
![]() |
| Küülikud- üks või mitu ( muud loomad) |
| Kääbusküülikud sobivad ühte puuri ka kahekesi elama, kui nad on toodud väiksena ühelajal. Soovitav on osta |
| koos elama ühestsoost küülikud, siis võivad nad olla ka ühe pesakonna pojad kes on juba teineteisega harjunud. |
| Nad kasvavad ja mängivad koos,ei lähe hiljem kaklema ,sest on teineteisega harjunud . Kui Te aga ostate algul ühe |
| lemmiku ja otsustate hiljem (2-3 kuud) võtta teise lemmiku lisaks siis nad ei pruugi omavahel läbi saada ja nende |
| harjutamine läheb üsna raskeks . Küülik kes teil ennem oli läheb uuele küülikule kallale pidades teda sissetungijaks. |
| Kääbusküülik sobib ka ühte puuri kasvama koos meriseaga, nad saavad väga hästi läbi ka nende söök on sama. |
| Oleme küüliku ja merisea koos kasvamist ka oma farmis proovinud ja toimib päris kenasti, nad saavad ideaalselt läbi. |
| Soovitav on, et küülik ja merisiga oleksid ühestsoost, kuigi ka erisoost küülik ja merisiga saavad väga hästi läbi. |
| Oleme proovinud ka chinchilla ja küüliku koos kasvatamist, ka nemad sobisid väga hästi ( mõlemad olid emased). |
| Nende söök on üsna sarnane ( hein, krõbinad,võilillelehed, rosinad) ning seetõttu proovisime neid koos kasvatada. |
| Jõudsid nad koos olla 3 kuud, siis sooviti chinchilla ära osta. Nad said väga hästi läbi ,puuris oli 2 tasapinda ja |
| chinchilla sai alati kõrgemale minna kui tal tahtmine tuli. Samas magasid nad ka koos ja hoolitsesid teineteise eest. |
| Merisiga ja küülik Chinchilla ja küülik |
![]() |
![]() |
| Veel mõned nõuanded toaküülikupidajaile... |
| 1) Küüliku eest tuleks peita elektrijuhtmed, panna ära mürgised toataimed, et ta ei saaks neid närida. |
| 2) Pöörata tähelepanu ka sellele ,et toas ringi kepsutav ei satuks kellegi jala alla ega jääks ukse vahele. |
| 3) Selles toas kus küülik saab lahtiselt joosta ei tohiks hoida akent ( rõduust ) lahti sell ajal kui küülik |
| vabalt ringi lippab ,sest ta võib mööblile hüpates ka aknast kogematta välja hüpata, põhjustades endale |
| sellega viga. Akna ( rõduukse ) võite selles ruumis avada ainult siis kui Teie küülik on puuris kinni. |
| 4) Küülikut ei tohi mingiljuhul pidada akvaarjumis ega kinnises anumas, sest ta vajab pidevat õhuvahetust. |
| 5) Küülikud ei talu otsest päikest ega ka liigset kuumust, tal peab olema võimalus varju minna. Palavatel |
| suvepäevadel reisile minnes ( üle + 20 ) ei tohiks Te küülikut autoreisile kaasa võtta, kuna tal tekkib |
| ülekuumenemise oht. Kui peaksite ise kodust kuumal ajal paariks päevaks lahkuma siis tuleks korteris |
| leida kõige jahedam koht ja puur selleks ajaks sinna tõsta ja puuri tuleks panna ka lisa joogipudel, et vesi |
| otsa ei saaks.Pigem naudivad nad jahedamat ilma, välitingimustes kasvanud täiskasvanud kääbusküülik |
| talub kuni - 20 kraadist külma. |
| 6) Küüliku luustik on õrn, seepärast väikestele lastele võib küüliku kätte anda vaid täiskasvanu juuresolekul |
| ja ka siis võiks laps istuda põrandal, et kui küülik peaks lahti rabelema ja maha hüppama ei oleks tal kõrge |
| lapse sülest kukkuda. Väga ohtlik on küüliku kukkumine pea peale ja ohtlik on ka teda liiga tugevalt kinni |
| hoidmine. Selleks on hea teda sülle võtta kui istute ise põrandal, samas põrandal istused meeldib küülikul ka |
| teile ise sülle hüpata ja paid norida. |
| 7) Küülikut ei tõsteta kunagi kõrvadest, sest see on loomale solvav ja teeb haiget. Teda tõstetakse turjast . |
| Turjast tõstes ei tohi lasta küülikul rabeleda, sest see võib lõppeda selgroovigastusega. |
| 8) Soovitav oleks küülik lasta vaksineerida müksomatoosi vastu, seda tehakse varakevadel enne sääskede |
| ja kärbeste ilmumist ( levib verdimevate putukate kaudu) , vaksineeritakse kord aastas. |
| 9) Ka ei ole järsud söödavahetused küülikule head, esimest kevadist värsket rohtu tuleks alustuseks anda |
| väike peotäis, hiljem koguseid suurendades. Suur kogus värsket rohtu võib tekitada gaase ja kõhulahtisust, |
| mis omakorda võivad lõppeda surmaga. Kui küülikul on juba kõht lahti siis ei tohi talle mõnda aega anda |
| värsket rohtu ega ka kuivtoitu. Teda tuleks hoida kuiva heina ja vee peal. |
| 10) Kui soovite võtta kahte küülikut on soovitav nad võtta ühel ajal ( võivad olla ka erinevast pesakonnast), |
| siis nad saavad hästi läbi. Kui otsustate teist juurde võtta hiljem on nende harjutamine tunduvalt raskem ja |
| sageli ka võimatu, sest suurem küülik võtab teist kui sissetungijat tema territooriumile. |
![]() |
| KÜÜLIKUTELE EI MEELDI .... |
| Väike puur - elada liiga väikses ja pimedas puuris . |
| Vannitamine - küülikud ei vaja vannitamist ,neile ei meeldi vesi ,nad pesevad ennast ise lakkumise teel . |
| Temperatuur- olla liiga soojas ruumis või radiaatori kõrval, võivad saada kuumarabanduse . |
| Tähelepanuta jätmine- olla ruumis kus keegi eriti ei käi või kus on pime. |
| Ehmatus ja vali müra - neid häirib liiga vali muusika ,paugutamine . |
![]() |
| Kasutatud materjal: |
| E- Nature Lemmikloomapood |
| Ajakiri Lemmik |
| ...tagasi |